Kolmveerand täisealistest noortest vajab vanemate rahalist tuge

Suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist – 74% täisealistest noortest vajab vanemate rahalist toetust, selgub Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud noorte finantskäitumise uuringust.

Äripäev

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus tellis noorte finantskäitumise uuringu: 74% täisealistest noortest vajab vanemate rahalist tuge.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus tellis noorte finantskäitumise uuringu: 74% täisealistest noortest vajab vanemate rahalist tuge.
Foto: PantherMedia/Scanpix

5 fakti uuringust

74% täisealistest noortest on saanud täiskasvanuna vanemate rahalist toetust. 13% noorte vanemad aidanud neid eluaseme soetamisel.

56% noorte netosissetulek jääb alla 800 euro. Kolmandik 18-30-aastastest teenib üle 1000 euro. 1000-eurost palka saavad sagedamini 27-30-aastased ja mehed. 18-21-aastaste seas on enim neid, kes teenivad kuni 400 eurot kuus.

Kõige sagedamini nimetati soovitavaks palgaks 1000 eurot. Keskmiseks soovitavaks brutopalgaks, millega võiks hästi ära elada, on noorte arvates ligi 1400 eurot kuus.

45% noortest pole ühtegi laenu ega liisingut. Kui 18-21-aastastest enamikul (67%) finantskohustusi ei ole, siis 27-30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%. Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23%), järgnevad kodulaen (17%) ja õppelaen (14%). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising. 2% on võtnud kiirlaenu.

Noored üritavad raha kõrvale panna, kuid suur osa (39%) tunnistab, et see on ebaregulaarne ja kogutakse väikeste summade kaupa. 28% noortest ei säästa üldse.

Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus

Noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus. Sissetulek puudub 6% noortest.

Pooled 18-30-aastastest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15% ning samal ajal töötab ja õpib 17%.

Peamiseks sissetulekuallikaks on noortele palgatöö (69% vastajatest), kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallikana 59% 18-30-aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid (45% vastajatest).

Vaid 22% 18-30aastastest noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud.

Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18-21aastastest enamikul (67%) veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27-30aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%.

Laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu (23%), millele järgnevad kodulaen (17%) ja õppelaen (14%). Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising.

Vastajatest 39% tunnistab, et säästmine on ebaregulaarne, raha kogumisega ei tegele 28% noortest. Kõige enam (35%) on mittesäästjaid 27-30aastaste seas. Peamiselt panevad noored raha kõrvale ootamatute kulude (75%) ning suuremate ostude ja reisimise (vastavalt 48% ja 43%) tarvis. Samuti säästetakse oma kodu sissemakseks (23%), hariduseks või enesetäiendamiseks (13%) ning ettevõtlusega alustamiseks (9%). Maripuu sõnul nimetab 74% meestest ja koguni 90% naistest kõige suuremaks mittesäästmise põhjuseks rahapuudust.

Küsitletud 18-30-aastastest noortest 53% hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31% saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15%.

Kolmveerand täisealistest noortest vajab vanemate rahalist tuge

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised